"Alistumine"
Michel Houellebecq
Teose tutvustus
Düstoopilise romaani tegevustik toimub 2022. aasta Prantsusmaal, kus esineb presidendivalimistel kahe suure partei, Rahvusrinde ja Islamiliidu, vahel jõukatsumised. Prantsusmaa Presidendiks saab islamipartei karismaatiline liider Mohammed Ben Abbes. Uus president hakkab Prantsusmaal ühiskonnas uusinorme kehtestama: lubatud on polügaamia, koolisüsteem viiakse vastavusse koraani õpetusega, naised ei käi tööl, vaid pühenduvad perele ja kodule
Romaani peategelane on keskealine ja üksildane Sorbonne'i ülikooli professor Francois, kes on dekadendist kirjaniku Joris-Karl Huysmansi uurija. Tema elu on intellektuaalses plaanis ummikus ja ka armastus näib olevat selja keeranud. Huysmans pöördus hilises keskeas kristlusesse ja leidis seeläbi meelerahu. Kas suudab islam vaigistada eksistentsiaalseid änge, millega seisab 21. sajandi esimesel poolel silmitsi keskealine Euroopa mees Francois?
Ühiskonna kandvad põhimõtted ja väärtused
Islami usu põhimõtted/kultuur (joogid, söögid, riietus) on väga tähtsal kohal.
Kasutusele võeti uus majandusfilosoofiline idee - distributism.
Islamiliit ei näinud kõige keskpunktina majandust, vaid hoopis demograafiat: see, kes kõige rohkem järglasi saab ja kes suudab edukalt oma väärtusi edasi anda, on võitja.
Igal Prantsuse lapsel pidi olema igaskooliastmes võimalus saada islami haridust, mis on igas punktis täiesti erinev ilmalikust haridusest. Välistatud on segakoolid ja naistele on avatud ainult mõned õppesuunad.
Sooviks oli, et enamik naistest läheks pärast algkooli üle koduõppele ja abielluks võimalikult kiiresti.
Kõik õpetajad peaksid ühegi erandita olema moslemid.
Kiideti eriti lihttööd,nagu põlltööd, ja lihtöölisi ning hinnati ka algharidust: see on hea ja piisav. Naiste peamineroll pere kasvatamine ja pere eest hoolitsemine
Polügaamia - mitmenaise pidamine.
Tooga (riietus) kandmine meestel ja naistel burka.
Põrkumised indiviidi ja kollektiivi tõekspidamiste vahel
Paljud ülikooli professorid ei saa oma tööd jätkata kuna nad ei olnud usult moslemid (nt raamatu peategelane, kes oli ülikooli professor jäeti pensionile, sest ta ei uskunud islamisse; üks naisprofessor nimega Marie-Francoise pidi töö lõpetama ja tal ei olnud mingit võimalust sellele ametile tagasi saada). Ainult need professorid, kes aksepteerisid Islami said tööd jätkata ning seda ka suurte boonustega. Juudid põgenesid Prantsusmaalt ära, kas maale või mõnda teise riiki, sest kardeti et neid hakatakse taga kiusama (nt. peategelase partner Myriam, kes oli juudi päritoluga, põgenes koos oma perega Iisraeli.)
Teose totalitarism
Islamipartei võtab Prantsusmaal võimu ja hakkab enda seadusi kehtestama ja oma võimu suurendama.
Peategelane
Francois on ülikooli professor. Ta on väga tark. Francois uskus kergelt kristlusesse - kui ta üritas ennast leida, siis ta proovis kristlust, kuna tema lemmikkirjanik oli kristlik. Ta kirjutas 700 leheküljelise lõputöö J.K.Huysmans’st, mille abil pakuti talle kohe töökohta Sorbonne ülikooli õppejõuna. Haige naistemees: igal aastal käis ta uue tudengist neiuga - sügisel võttis uue, suvel suhted nõrgenesid ning suve lõpuks suhe lõppes. Lõpuks ta uut neiut endale enam ei leidnud ning tema viimane kaaslane (Myriam) pages Iisraeli. Lisaks sellele jäi ta oma tööst ilma, kuna ta ei olnud islamiusku. Pärast neid sündmusi elas ta mitu aastat oma kodus isolatsioonis ja lihtsalt vahtis telekat. Need olid rasked aastad tema elus, kuna ta ei teadnud, mida teha. Vahepeal mõtles isegi enesetapule. Kuni ühel päeval tehti talle pakkumine kirjutada raamat J.K.Huysmani kohta ning talle pakuti ka tööd ülikooli professorina, juhul kui ta hakkab moslemiks.
Kõrvaltegelased
Myriam - oli Francoisiga suhtes. Ta kolis perega Iisraeli, kuna nad olid juudid ja kartsid tagakiusamist moslemite poolt. (oskas hästi peenist imeda francoisi arvates)
Marie-Franqoise - ülikooli professor. Andis Francois'le infot selle kohta, mis ülikooliga juhtuma võib hakata pärast võimuvahetust, sai infot oma abikaasalt Alainilt, kes töötas salateenistuses.
Rediger - moslemist ülikooli rektor. Üritas pöörata Francoisi islami usku ja see õnnestub tal (ta on väga mõjuvõimeline). Kirjutas islami usust raamatu, mis mõjutas paljusi inimesi.
Kõrvaltegelasena võib ka välja tuua J. K. Huysmansi kelle teoseid Francois luges ja uuris. Francois üritas tema mõtteid mõista ja tänu sellele mõjutas ka Francois’i enda mõtteid. J. K. Huysmans pöördus vanana kristlusesse ja leidis sellest meelerahu, Francois üritas ka kristlusest meelerahu leida, aga seda ei juhtunud ning lõpuks hakkas moslemiks ja üritas läbi selle meelerahu leida.
Tegelaste mõistekaart
Teose võimalik sõnum tänapäeva lugejale
Alistu (pealkiri on ka “alistumine”) islami usule: see on kõige parem usk. Teoses on välja toodud väga palju põhjuseid, miks islami usk on parem kui teised religioonid.
Joosepi lugemiselamus
Mulle ei meeldinud raamatus olnud poliitilised teemad, need mida Francois läbi teleka vaatas, sest seda oli raske lugeda - ebahuvitav, mõtted läksid mujale. Meeldis, kui räägiti islamist: millised “boonused” jne kaasnevad, kui hakkad moslemiks. Samuti meeldisid raamatu erootilised hetked - uus ja huvitav, kuna pole ennem midagi sellist lugenud.
Tegelastest meeldis kõige rohkem Rediger, sest ta oskas hästi inimesi veenda, tundus nagu ta elu oleks paigas - ta teadis, mida ta teha tahtis. Ei meeldinud Steve, sest ta oli nagu lammas - tegi kõike, mis talle ette öeldi (nt hakkas moslemiks), isiksus puudus.
Soovitan seda raamatut kõigile, kes natukenegi lugeda viitsivad. see pole väga pikk ja see on isegi üsna huvitav, see avardab ka silmaringi.
Pärast raamatu lugemist tekkis mõte, et peaks islami usku pöörduma, sest islam tundub päris hea ning tekkis ka küsimus, et kus Eestis seda teha saaks või kas peab mõnda teise riiki kolima.
Martini lugemiselamus
Peab ütlema, et see on esimene raamat, mida oli tegelikult võimalik huviga lugeda. Tavaliselt kui loeb raamatut siis on võimalik ainult mingi 10 lehte korraga lugeda, muidu tuleb uni peale. Raamatus esines palju keerukaid lauseid, aga suutsin nendest läbi närida. Raamatu sisu oli väga huvitav, sest see kajastab ühte võimalikku Euroopa tulevikku ja sellega kaasnevaid probleeme/lahendusi, mis on tegelikult väga aktuaalne. Tegelased olid esimest korda ka huvitavad, vahepeal ainult esines arusaamatuid asju tegelaste kohal. Francois puutus teose ajal mitmeid kordi kokku inimlaipadega aga ta ei teinud teist nägugi neid nähes.
See raamat ei meeldinud mulle üldse, kuna see oli ebahuvitav, raamatus olid vahepeal raske laused, siis ei saanud täpselt aru ning siis oli ka raske aru saada raamatu sisust. Kui ei mõistnud raamatu teksti, siis mõtted läksid mujale koguaeg. Selle raamatu lugemiseks läks mul kõvasti rohkem aega, kui teiste.Poliitline teema ei huvita mind, sellepärast see raamat ei meeldinud ka mulle. Samas oli huvitav teada, millised lisad tulevad islami usuga. Seda raamatu soovitaks inimestele, kes tõsiselt naudib raske teksti mõistmist.
Robini lugemiselamus
